Jooga – iidne ja täpne sisemine tehnoloogia

Siddhar Patanjali kirjutas joogasuutrates: “Jooga on viie vritti ehk mõistuse viie väljenduse peatumine ehk lakkamine (nirodha).”

Tulemusena tähendab Jooga inimese Tegeliku ehk kõrgeima Mina ühinemist tema Algallikaga.

Jooga kui sisemaailma uuriv distsipliin on võrreldav tänapäevase psühholoogiaga, kuigi on viimasest palju vanem ja põhjalikum.

Sanskriti keeles ei eksisteeri eraldi sõna “psühholoogia” tulenevalt teadmisest, et sisemaailma toimimist ei saa vaadelda sügavamast heaolust ja elu eesmärgist lahusolevana.

Jooga ainus eesmärk, kriya jooga eesmärk, on absoluutne täiuslikkus – Jumal, Shiva. See on kõikide inimeste ainus eesmärk – nii ütlevad Jumala realiseerinud inimesed.

Jooga kui igapäevane normaalsus

Inimeste kokkupuude joogaõpetustega on viimasel ajal üle maailma plahvatuslikult kasvanud. USA riikliku terviseinstituudi (NCHS) aruande kohaselt on jooga nn tavatervishoiu kõrval esimene abivahend, mille poole pöördutakse oma tervise ja heaolu eest hoolitsemiseks. Uuring näitab, et joogat praktiseeris 2017. aastal ca 35,2 miljonit täiskasvanut (14,3% elanikkonnast). See on 50% kasv viie aasta jooksul. Meditatsioon on jooga järel populaarsuselt teisel kohal ja 2017. aastal tegeles meditatsiooniga 14,2% elanikkonnast  ehk ca 35 miljonit inimest (viide 1). Kasvunumbrid on veelgi suuremad laste ja teismeliste puhul (viide 2).

Bill Gates kirjutas jaanuaris 2019 oma blogis, et ta mediteerib regulaarselt: “See on suurepärane vahend oma tähelepanu parandamiseks. Samuti aitab see mul tagasi tõmbuda ja lõõgastuda mis tahes mõtete või emotsioonide korral. Mulle meeldib see, mida mulle annavad need 10 minutit iga paari päeva tagant.”

Mis jooga on ja mis jooga pole?

Jooga on termin, mis kirjeldab tulemust ja teiselt poolt protsessi tulemuse saavutamiseks. Teisisõnu: jooga on sisemine tehnoloogia, olles nii tegevus kui sellele järgnev tulemus. Siddhar Patanjali kirjutas oma joogasuutrates (vt wikipeedias):

1.2 Yoga citta-vritti-nirodha tähendab, et Jooga on viie vritti ehk mõistuse viie väljenduse peatumine ehk lakkamine (nirodha);

1.3 Tada draunuþ svarape vasthanam tähendab, et kui Jooga on teostunud, teadvustab teadvus iseennast;

1.4 Vritti-sarapyam-itaratra tähendab, et vastasel juhul (kui Jooga ei ole lõpule viidud) teadvustab teadvus vrittisid – mõistuse väljendusi.

Suutra 1.2 annab teada, milles seisneb Jooga. Mõistuse väljendused kerkivad üles iseseisvalt ja seda mehhanismi tuntakse autopiloodina – reflektoorsusena. See on alateadlik protsess, millest tuleb Jooga saavutamiseks vabaneda. Vabanemist nimetatakse puhastamiseks, mille tulemusel muidu lakkamatud ja korduvad protsessid katkevad. Jooga kui teekond on alati olnud läbinisti praktiline. Nii mentaalsete kui ka emotsionaalsete alateadlike protsessidega samastumise asemel tuleb joogil saavutada püsiv teadvelolek. See saavutatakse järjepideva tegevusega iseenda sisemaailma puhastamisel ja korrastamisel, mille käigus vabanetakse karmast. Tegevused Joogaks leiavad kõik aset inimese sisemaailmas.

Tavapäraselt seostub sõnaga jooga esmalt hatha jooga – praktikad füüsilise keha jaoks. Peamine osa joogast käsitleb aga sisemaailma protsesse ehk viie keha süsteemis järgmist nelja keha. Paradoksaalne, kuid läänelikus maailmas on peamine osa joogateadmistest jäänud tähelepanuta. Kuigi tänapäeval on paljud joogapraktikad moondunud millekski, mida harrastatakse kui meelelahutust, on jooga algsed eesmärgid alati olnud ühesed – taastada õige praktiline teadmine nii inimesest enesest nagu ka õigest positsioonist kogu loodu suhtes, anda talle õige kaart ja kompass. Kõik see kokku annab võimekuse oma elu ise juhtida, avada oma tegelikud potentsiaalid ning jõuda Algallikani.

Lõplik lahendus otsingutele

Tänapäeval teame me välisest maailmast tohutult rohkem kui oma sisemaailmast, kuigi sisemaailmas toimuv juhib kõike, mida me välismaailmas teeme. Siit tulenevad põhjapanevad eksimused – eksimine oma tegeliku identiteedi, positsiooni ja võimeid puudutava suhtes, aga ka valed, vigased otsused, tegevused ja tulemused. See eksimuste nimekiri on pikk, on alati olnud. Peame end selleks, kelleks meid on õpetatud. Lõplikku lahendust, mis kõiki rahuldaks, pole leitud, kuid Jooga ongi see lahendus.

On teada, et lõplik vabanemine eranditult kõiki jälitavast kolmest kroonilisest puudusest – vajadusest olla keegi, vajadusest teada ja vajadusest olla õnnelik – saavutatakse vaid Tegeliku Mina avastamisega ja Iseendana püsimisega. See ongi Iseenese teostus. On väga suur erinevus, kas elus tegutseda lähtuvalt mõtlemisest ja emotsioonidest või oma Tegelikust Minast (elada kala, koera või inimesena).

Tuhandeid aastaid vana inimkäsitlus

Siddhar Patanjali joogasuutrad ja siddhar Thirumoolari teos “Thirumandiram” (viide 3) on esimesed kirjalikud allikad, mis joogat terviklikult ja süstemaatiliselt kirjeldavad. Joogasuutrates on 196 suutrat, mille pani umbes 450 eKr kirja rändav joogi ja tark Patanjali, kogudes kokku sel ajastul eksisteerinud erinevad joogaõpetused. Kuid teadmised joogast kui sisemisest tehnoloogiast olid olemas juba palju enne seda. Siddhar Thirumoolari “Thirumandiram” on ligi 2000 aastat tagasi värsivormis kirjutatud vaimse tarkuse entsüklopeediline teos – üks India suurimaid tekste. Ka “Bhagavad Gita” pärineb sellest varasest perioodist ja kirjeldab samuti joogat, kuigi palju väiksema detailsusastmega, näiteks:

Bg 5.27 – 28 “Loobudes kokkupuutest kõikide väliste tunnetusvahendite ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, tunnetusvahendeid ja arukust, saab vabanemisele püüdlev vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.”

Paljud upanishaadid, mis on üles tähendatud juba 1100 eKr, viitavad ühemõtteliselt pranayama, asana ja jooga distsipliinidele. “Mahabharata” kirjelduste alusel (umbes 400 eKr pärinev tekst, mis kirjeldab sajandeid enne kirja panemist toimunud sündmusi) võib määratleda, et juba nii iidsel ajal kui 8. ja 9. sajandil eKr oli välja kujunenud jooga kui sisemise uurimise süsteem.

Kriya ehk tegevus, inimese puhul teadlik tegevus

Jooga kui protsess on läbi aegade alati olnud teadvustatud tegevus, ükskõik kas selleks tegevuseks on konkreetne joogalik praktika või mõni igapäevaelu toiming. Sellise teadlikult läbi viidud tegevuse kirjeldamiseks on oma termin – kriya jooga. Sõna kriya on tuletatud sanskritikeelsetest sõnadest kri, mis tähendab tegevust, ja ya, mis tähendab teadlikkust. Üks joogi ütles kord, et eksisteerib ainult üks päris jooga ja see on kriya jooga. Teised on mõistuse väljamõeldis.

Paramahansa Yogananda (vt wikipeedias) on kirjeldanud kriya kundalini pranayama mõju järgmiselt: “Kriya joogi suunab mõttejõuga oma eluenergia üles-alla pöörlema kuue seljaajukeskuse ümber, mis vastavad sodiaagi ehk sümboolse Kosmilise Inimese kaheteistkümnele astraalmärgile. Pool minutit energia pöörlemist inimese tundliku seljaaju ümber kutsub esile teatava arengu tema evolutsioonis. Selle krija pool minutit võrdub ühe aasta pikkuse loomuliku vaimse kasvuga” (viide 4).

Kriya jooga kui iidne teadus on inimkonnale antud, et aidata meid meie arengus ja püüdlustes tõusta harmoonia ja mõistmise ajastusse. Vana-India valgustunud avastasid kriya jooga kui vaimse sisemise tehnoloogia ja teaduse juba iidsetel aegadel. Bhagavan Krishna ülistab seda “Bhagavad Gitas”. Patanjali räägib sellest joogasuutrates. Siiski kadus kriya jooga sajanditeks, kuni Kriya Babaji selle tänapäeva inimese jaoks taas avas. Varem said sellest osa vaid need vähesed, kes loobusid maailmast ja elasid askeetidena eraklikku elu. Nüüd on need teadmised tehtud kättesaadavaks kõigile siiratele otsijatele.

Kriya kui kõiki tegevusi läbistav printsiip

Vähendades teadvustamata tegevuste osakaalu ja suurendades teadvustatud tegevusi, saavutatakse teadlik tegutsemine – koos vastavate tulemustega. Järk-järgult saavutatakse nii kontroll kogu oma elu üle tervikuna. Kriya joogas kujundatakse teadliku tegutsemise aspekt uueks eluviisiks. Alateadlikesse protsessidesse sukeldunud (mõistuslikud ja emotsioonaalsed automatismid) ja illusoorssusesse takerdunud teadvuse nn uinunud oleku asemel saab vabanenud teadvelolek inimese uueks eluviisiks ja sellise inimese kohta öeldakse “ärganud”.

Lahiri Mahasaya (vt wikipeedias) on öelnud: “Vankumatus, andestus, enesekontroll, kiindumatus, puhtus, meelerahu, arukus, teadmised, tõde, viha puudumine – need on dharma kümme omadust. Kõik need juhtuvad kriya kaudu automaatselt, mitte sunniviisiliselt. Kuid kõigepealt tuleb praktiseerida” (viide 5).

Vaid praktik suudab leida võtme iidsete teadmiste taasavamiseks

Kriya jooga on tulvil muinasteadlaste ehk tarkade-joogide avastusi nii sise- kui ka välismaailma ja nende seoste kohta. Teadmisi on antud edasi põlvest põlve laulude, eeposte, lugude, suutrate jms kaudu. Iidsed targad on jätnud endast maha tohutul hulgal palmilehtedele kirjutatud uurimusi, ülistusi ja muud teaduslikku teavet. Viis, kuidas nad oma teadmisi edasi annavad, ei ole alateadvusest lähtuva inimese jaoks koheselt mõistetav. Seetõttu öeldakse, et teadmise avanemiseks on suutratel vaja mediteerida. Suutratena väljendatu on aga sajandite jooksul tundmatuseni moondunud, kaotanud oma tegeliku sihi ja sisu. Seetõttu ei ole muinasteadlaste tarkus meile tänapäeval enam suures osas ehedana kättesaadav.

Lahiri Mahasaya: “Kriya praktiseerimine ON veedade ette kandmine. Kui kriyat uuesti ja uuesti praktiseerides märgatakse seisundit, mis on kriyat ületav, siis on see vedanta ilmutus. Seda peaks kriyat tehes silmas pidama” (viide 6). Selles Lahiri Mahasaya tsitaadis viitab vastavalt India filosoofiale sõna “veedad” teadmistele, seega sõna vedanta tuleb mõista kui “see, mis on üle teadmiste või teadmiste taga.”

Muinasteadlasest joogit saab aga kõige paremini mõista teine päris joogi – see, kes nende teemadega praktiliselt tegeleb, on kursis joogaterminoloogiaga ning leidnud tegevuste, terminoloogia ja seletuste vahelised seosed. Just see on ka üks põhjuseid, miks kriya joogat antakse edasi vahetult, õpetajalt õpilasele, pühitsuse teel. Kriya jooga õpetaja ehk acharya on see, kes “teab teadmata”, juhendab õpilasi ning kelle ülesandeks on anda Babaji kriya jooga tehnikaid edasi muutumatul kujul, et traditsioon säiliks muutumatuna.

Millest tuleneb nimi Babaji kriya jooga?

Pärimuste järgi elas isik, keda tunti nimega Babaji Nagaraj ehk Kriya Babaji või lihtsalt Babaji. Babaji lõi kriya jooga süsteemi oma kahe õpetaja teadmisi ühendades – siddhar Boganathari poolt talle õpetatud erinevatest dhyana kriyadest (meditatsioonid) ning mahasiddhar Agastyari poolt õpetatud kundalini jooga tehnikatest kriya kundalini pranayama (hingamistehnikad). Just neid kriyasid püsivalt ja intensiivselt praktiseerides saavutas Babaji soruba samadhi ehk üliharva saavutatava Jumalaga samastumise seisundi, mille tulemusena tema füüsilise keha vananemine peatus.

Babaji kriya jooga õpetusliinid

Kriya Babaji taaselustas kaasaegse kriya jooga liini 1862. aastal, kui ta isiklikult pühendas kriya joogasse Lahiri Mahasaya, kellest sai tunnustatud guru ning kriya jooga teaduse edasiandja kaasaegses Indias. Paramahansa Yogananda avaldab ühe Babaji ütluse oma raamatus “Joogi autobiograafia”: “See kriya jooga, mille ma sinu kaudu meie üheksateistkümnendal sajandil maailmale annan, on taaselustunud kujul toosama teadus, mille Krishna kinkis tuhandeid aastaid tagasi Ardzunale ja mida hiljem tundsid Patanjali, Kristus, Püha Johannes, Püha Paulus ja teised õpilased” (viide 7 ).

Teadaolevalt pühendas Kriya Babaji nendesse tehnikatesse Himaalaja mägedes Badrinathis 1954. ja 1955. aastal ka V. T. Neelakantani ja joogi S. A. A. Ramaiah, kes on kirjeldanud kriya joogat kui “Jumal-Tõe ühenduse teaduslik kunst” (“The scientific art of perfect God-Truth Union”) ja religiooni praktilist poolt. Aegade jooksul on Babaji andnud erinevatele inimestele erinevaid teadmisi jooga kohta, millest on välja kujunenud erinevad kriya jooga liinid.

See konkreetne liin, mida mina õpetan, koosneb siddhade poolt kasutatud 144 tehnikast. Kutsusime Babaji kriya jooga (BKJ) õpetaja Lilleorgu 2004. aastal ja saime I astme pühenduse. Kõik need tehnikad olid minu jaoks äratundmised. Sain neist kõigist aru nii vormilt kui sisult, sain neid kohe praktiliselt kasutada. Aja jooksul sain ka teised pühendused. Aastal 2007 pühitseti mind Babaji kriya jooga acharyaks ning alates sellest ajast on mul endal õigus neid tehnikaid teistele õpetada. Võiksin öelda, et pigem valis kriya jooga mind kui mina teda.

Kriya jooga kui iidne teadus

Kriya jooga süsteem koosneb teatud arvust hingamistehnikatest (pranayama), mõistuse valdamise tehnikatest (dhyana), samuti mantrajoogast ning hatha jooga asenditest (asana). Tehnikaid praktiseeritakse regulaarselt, et oma vaimset arengut oluliselt kiirendada.

Babaji kriya jooga (BKJ) on vaimse uurimise ja eneseteostamise teaduslik meetod, mis põhineb iidsetel siddhade poolt avastatud tõdedel inimese viie keha süsteemi ja kehade toimimise detailse tundmise kohta. See lähenemine põhineb protsesside teadvustamisel: seatakse eesmärk saada mingi teadmine või kogemus; teadvustatakse detaile, mil puhul eesmärk saavutatakse ja mis asjaoludel mitte; tulemusi testitakse korduvalt, et avastada seaduspärasused ning protsesside omavahelised seosed jne. Babaji kriya jooga (BKJ) ehk teadvustatud tegevuste seeria toimib mõtete, uskumuste ja ettekujutuste taga ehk enne nende ilmnemist. See on läbi ja lõhki praktiline teadus ning kunst, eneseuurimise ja enesemuutmise süsteemne protsess.

Sellesse õpetusliini kuuluvate joogide poolt kogutud teadmised ja kogemused olid ülimalt põhjalikud ja sügavalt asjatundlikud. Tänapäeva kontekstis kutsuksime neid teadlasteks, kes uurisid teaduslikule lähenemisele iseloomulikul viisil nii sise- kui ka välismaailma ning nendevahelisi seoseid. Nad valisid oma uuringute jaoks kindla valdkonna (nt meditsiini, keeleteaduse), püstitasid küsimusi ja hüpoteese ning viisid läbi süstemaatilisi eksperimente.

P. Yogananda kirjutab pranajaama tehnikatega seoses: “Võib tuua palju näiteid selle kohta, kuidas inimese hingamiskiirus ja tema teadvuseseisundite variatsioonid on omavahel seotud lausa matemaatilise täpsusega […] Tähelepanu kinnistumine millelegi sõltub aeglasest hingamisest. Kiired ja ebaühtlased hingetõmbed aga on hirmu, iha, viha ja muude sellesarnaste kahjulike emotsioonide paratamatud saatjad” (viide 8 ).

Kriya jooga universaalsus ja sõltumatus religioonist

Inimene ei pea joogapraktikaid tehes millessegi uskuma, vaid rakendama tehnikaid teadlikult ja täpselt oma kehale ja sisemaailmale ning iseseisvalt uurima, taipama ja kogema – mis on nende tegevuste mõjud ja tagajärjed temale isiklikult. Kirjalikest allikatest on teada, et Lahiri Mahasaya õpetas kriya joogat nii hindudele, kristlastele kui moslemitele ning oli usulise kuuluvuse muutmise vastu. Kriya Babaji üks õpetajatest siddhar Boganathar elas ja õpetas aastaid Hiinas, andes seal edasi teadmisi budistidele. Kriya jooga tehnikad põhinevad objektiivse tegelikkuse teadvustamisel ja selle sügavuti uurimisel, sobides igale inimesele olenemata tema erialast, soost, rassist või religioonist.

Kriya jooga sobib hästi just kaasaja inimesele, kuna ei eelda uskumist dogmadesse. Praktiseerides kriya jooga tehnikaid, saab inimene ise omaenda taipamiste kaudu tõeseid vastused enda ja kõigekõrgema kohta. Tuleb arvestada, et Babaji kriya jooga (BKJ) tehnikad pärinevad siddhadelt. Nende ja tavainimeste vahel on aga tohutu lõhe ja nii ei pruugi ka siddhade õpetused kohe kasutatavad olla. Selle lõhe ületamiseks on vaja vahepealseid õpetusi ja selle jaoks on loodud Teadliku Muutuse Kunst (TMK).

Veel: Babaji kriya jooga; Siddhad; Minu õpetaja Kriya Babaji; Mis on teadlikkus?

sündmuste juurde

“Ainukene võimalus oma elu ise juhtida on teadlikkuse kasutamine. Teisi viise ei ole.”